esmaspäev, 26. juuni 2017

"Veekeeris" vaip.

 Et kõik algusest peale ära rääkida, pean ma jälle alustama ühest käigust "Voglia" poodi. See on üks ütlemata tore koht ja seal töötab ka väga meeldiv müüjanna.
 Mul oli seljas seelik, mille olin sealt ostetud jääkidest õmmelnud. Müüjanna, tuli minu juurde ja näitas, mis uut neil on ja näitas ka ühte väga suurt kotti, kus oli 4 erinevat värvi trikooribasid sees. No ja mis minu peas toimus, loomulikult mõtlesin kohe, et sellest saab ju vaiba heegeldada. Ja hind oli ikka 3.- eurot, jah lugesite täiesti õigesti ja loomulikult ma ostsin selle.
 Kott oli nii raske, et andis üle tee autoni tassida, kodus aitas poeg mul selle tuppa tassida.
 Suutsin olla vist nädal aega suhteliselt rahulik seda kotti vaadates ja sellest mööda minnes, sest üks suur töö oli ka lõpetamise järgus aga sellest kunagi hiljem kui pildid tehtud.
 Sõlmi tuli päris palju, sest need ribad olid erineva pikkusega aga heegeldamisel pole probleemiks neid ka töö sisse peita.
Vaiba viimaseks reaks ostsin ühe kera 500g-100m halli värvi trikoopaela , sest kõik ribad said otsa, ainult musti ribasi jäi natuke järgi aga arvan, et saan need ka ära kasutada.
 Vaiba läbimõõt sai 150 cm , oleks võinud ka suurem tulla aga materjal sai otsa.





pühapäev, 28. mai 2017

Seelik.

Tuletasin õmblemist meelde üle pikkade aastate. Sattusin üks päev " Voglia" vabriku poodi ja seal oli suur kotti täis tootmisjääke ja praktiliselt olematu raha eest ehk siis 3.- eurot. Need riidetükid olid väga heast materjalist ja ega ma sel hetkel ei kujutanud ettegi mida neist teha aga järgmisel hetkel  kõndisin ma juba selle kotiga auto suunas. Noh ega see kott ei andnud mulle ikkagi kodus ka rahu ja kuna paljud õmblevad lapiseelikuid, tahtsin ise ka proovida. Ei osanud arvatagi, et see võib päris huvitav olla kui lõikad ja sobitad pisikesi riidetükikesi üksteisega.




Suuremad riidetükid jäid veel alles, vaatab kus neid veel kasutada saab. Õmblemine on vist nagu jalgrattasõit, mis ei unune.

Jalgratas.

Kui oled juba kord selline, kes peab kogu aeg midagi heegeldama või kuduma, siis ei jää ju jalgrataski puutumata. Arvasin, et võiks ju teha seelikuvõrgu ja sadulakatte. Puuvillane lõng oli minu lõppematutes tagavarades olemas ja siiani polnud see rakendust leidnud ka.


Heegeldamine läks kiiresti ja see oli väga lihtne, pole ju mustrit, ainult kasvata ja jälgi vormi.





laupäev, 8. aprill 2017

Jälle must ja heegeldamine.

Seekordne must ei ole siiski üleni must, natuke sai lisatud valget ja kollast ka, et oleks suvisem. Inspiratsiooni sain " Desiguali" kevadkollektsioonist ja mis siis muud kui ostsin musta ja valge puuvillase lõnga, kollane oli kodustes varudes. Heegelnõel suurusega nr.3,5. See töö mulle meeldis, oli huvitav heegeldada kuna muud polnud kui inspiratsioon.












Kampsun.

Selle kampsuni muster liikus hiljuti ringi suletud FB grupis käsitöö ja päris paljud kudusid seda. Mina ka, kasutasin selleks Dropsi Puna lõnga ja nr. 3,5 vardaid, lõnga kulus 11 tokki.




Lõng on mõnus pehme ja naturaalse värviga, 100 % alpaka.




Ajakiri " Käsitöö"

Võib olla mõne inimese eluunistus on saada kuulsaks ja ajakirja lehekülgedele, siis minul nii suuri ambitsioone pole. Aga sellele vaatamata ja iseendalegi ootamatult olen lausa kaks korda oma töödega " Käsitöö " ajakirja sattunud. Nagu ütleb vanasõna, et kaks ilma kolmandata ei jää, eks elu näitab.
Ma olen selline pisike hobikorras nokitseja ja seepärast ei tule ka väga kiiresti uusi töid, sest oma põhitöö kõrvalt mul väga palju aega üle ei jää, ainult õhtutunnid teleka ees. Samas ei ole ju eesmärk masstoodang vaid ikka protsess ja selle nautimine.
 Peale selle on mul ka suur kirg ristsõnade lahendamise vastu, nii jagangi ennast kahe oma suure sõltuvuse vahel ja kumbagist loobuda ei suuda.



Need on siis minu leheküljed ajakirjas. Pean vist olema uhke või kuidas?

neljapäev, 24. november 2016

Vigade parandus!

Ma olen ennegi kirjutanud, et kui ikka valmis saanud töö ei sobi mingil põhjusel siis tuleb harutada ja teha uuesti ja uuesti kuni sobima hakkab.
Nii juhtus ka minu sinise kleidiga,meenutuseks,et kleit oli selline.

Kandsin seda kleiti suvel aga häiris kleidi niiöelda"vanamuti pikkus" ja nüüd kui suveriided tuli garderoobis tahapoole paigutada, otsustasin ikkagi kleidi lühemaks harutada, sest lõnga ei olnud enam, et pikemaks heegeldada. Ühe õhtuga oli asi tehtud ja vot nüüd olen rahul.